Kuidas lahendada keerulisi õpikuid ja parandada lugemist

Väljakutse mõistmine

Enne lahendustesse sukeldumist on oluline mõista, miks mõned õpikud on oma olemuselt keerulised. Väljakutsele aitavad kaasa mitmed tegurid, sealhulgas keeruline sõnavara, tihedad kirjutamisstiilid, abstraktsed mõisted ja suur teabemaht. Nende takistuste äratundmine võimaldab teil läheneda materjalile strateegilisema mõtteviisiga.

Õpikud eeldavad sageli teatud eelteadmiste taset, mis võib osutuda takistuseks, kui puudub vajalik alus. Autorid võivad kasutada tehnilist žargooni ilma piisava selgituseta või esitada teavet viisil, mis pole kergesti seeditav. Nende takistuste ületamiseks on vaja ennetavat ja kohanemisvõimelist lähenemist lugemisele.

Aktiivsed lugemistehnikad

Aktiivne lugemine on tõhusa õpiku mõistmise nurgakivi. Erinevalt passiivsest lugemisest, kus lihtsalt skannite lehel olevaid sõnu, hõlmab aktiivne lugemine tekstiga sisulist kaasamist. See lähenemine soodustab sügavamat mõistmist ja paremat säilitamist.

Siin on mõned tõestatud aktiivse lugemise tehnikad:

• Materjali eelvaade: Enne peatüki alustamist leidke mõni minut pealkirjade, alampealkirjade ja visuaalsete abivahendite (nt diagrammide või graafikute) eelvaate vaatamiseks. See annab ülevaate sisust ja aitab teil põhikontseptsioone ette näha.
• Eesmärgi seadmine: küsi endalt, mida loodad peatükist õppida. Konkreetse eesmärgi seadmine koondab teie tähelepanu ja muudab lugemisprotsessi tõhusamaks.
• Märkuste lisamine ja esiletõstmine: märkige tekst lugemise ajal, tuues esile peamised terminid, määratlused ja olulised mõisted. Kirjutage veeristele märkmeid, et võtta kokku ideid, esitada küsimusi või luua seoseid muu materjaliga.
• Teksti küsitlemine: seadke aktiivselt kahtluse alla autori väited ja argumendid. Kaaluge erinevaid vaatenurki ja otsige tõendeid esitatud teabe toetamiseks või ümberlükkamiseks.
• Võtmepunktide kokkuvõte: Pärast iga osa või peatükki võtke paar minutit põhiideede oma sõnadega kokkuvõtmiseks. See aitab teie arusaamist tugevdada ja tuvastada valdkonnad, kus vajate täiendavat selgitust.

Tõhusad märkmete tegemise strateegiad

Märkmete tegemine on aktiivse lugemise lahutamatu osa. Hästi organiseeritud märkmed on väärtuslik ressurss ülevaatamiseks ja eksamiteks valmistumisel. Erinevad märkmete tegemise meetodid sobivad erinevate õpistiilidega, seega katsetage, et leida, mis teile kõige paremini sobib.

Mõelge järgmistele märkmete tegemise strateegiatele:

• Cornelli meetod: jagage oma paber kolmeks osaks: märkmed, vihjed ja kokkuvõte. Tehke põhijaotises märkmeid, kirjutage vihjete veergu võtmesõnad või küsimused ja tehke lehe allosas kokkuvõte peamistest ideedest.
• Ülevaade: kasutage teabe korrastamiseks hierarhilist struktuuri koos põhiteemade, alateemade ja täiendavate üksikasjadega. See meetod on eriti kasulik erinevate mõistete vaheliste seoste mõistmiseks.
• Mõttekaardistamine: looge materjali visuaalne esitus, alustades kesksest ideest ja hargnedes sellega seotud kontseptsioonideni. See meetod on abiks ajurünnakuks ja tervikpildi nägemiseks.
• Kontseptsioonide kaardistamine: sarnane mõtete kaardistamisele, kuid suurema rõhuasetusega mõistete sidumisel märgistatud seostega. See meetod sobib ideaalselt keerukate suhete ja protsesside mõistmiseks.

Sõltumata valitud meetodist kirjutage märkmed kindlasti oma sõnadega ja keskenduge materjali olemuse tabamisele. Vaadake oma märkmeid regulaarselt üle, et tugevdada oma arusaamist ja tuvastada lüngad oma teadmistes.

Keerulise teabe jaotamine

Rasked õpikud esitavad teavet sageli tihedalt ja ülekaalukalt. Keerulise teabe jagamine väiksemateks, paremini juhitavateks tükkideks võib muuta materjali vähem hirmutavaks ja hõlpsamini mõistetavaks. See hõlmab mitmeid peamisi tehnikaid.

Keerulise teabe lihtsustamiseks tehke järgmist.

• Tuvastage põhimõisted: keskenduge tekstis esitatud põhiideede ja põhimõtete mõistmisele. Ärge takerduge pisidetailidesse enne, kui olete põhitõdedest kindlalt aru saanud.
• Määratlege tundmatud terminid: otsige üles kõik võõrad sõnad või mõisted ja kirjutage üles nende määratlused. Terminite sõnastiku koostamine võib olla kasulik viis sõnavara täiendamiseks ja arusaamise parandamiseks.
• Visuaalsete abivahendite loomine: tõlkige keeruline teave visuaalseteks abivahenditeks, nagu diagrammid, diagrammid või vooskeemid. Visuaalsed esitused võivad sageli muuta abstraktsed mõisted konkreetsemaks ja hõlpsamini mõistetavaks.
• Seostage reaalse maailma näidetega: ühendage materjal reaalsete näidete või stsenaariumitega. See aitab teil näha mõistete praktilist rakendamist ja muudab need teie elu jaoks asjakohasemaks.
• Õpetage materjali kellelegi teisele. Materjali kellelegi teisele selgitamine on suurepärane viis oma arusaamise kontrollimiseks ja valdkondade tuvastamiseks, kus vajate täiendavat selgitust.

Lugemiskeskkonna haldamine

Teie lugemiskeskkond võib oluliselt mõjutada teie keskendumisvõimet ja raskest materjalist aru saamist. Soodsa õpperuumi loomine on teie õppimispotentsiaali maksimeerimiseks hädavajalik. Võtke arvesse järgmisi keskkonnategureid:

• Vähendage segavaid tegureid: valige vaikne asukoht, kus teid ei sega müra, inimesed ega elektroonilised seadmed. Tähelepanu segamise vältimiseks lülitage oma telefonis ja arvutis märguanded välja või kasutage veebisaitide blokeerijaid.
• Valgustuse ja temperatuuri optimeerimine: veenduge, et teie õpperuum oleks hästi valgustatud ja mugavalt soe või jahe. Halb valgustus või temperatuur võivad põhjustada silmade väsimist ja väsimust, mistõttu on raskem keskenduda.
• Ergonoomika: kasutage mugavat tooli ja töölauda, ​​mis toetavad head kehahoiakut. Õige ergonoomika võib ära hoida seljavalu ja muid füüsilisi ebamugavusi, võimaldades teil keskenduda lugemisele.
• Pausid: tehke regulaarselt pause, et vältida läbipõlemist ja säilitada fookust. Tõuske püsti ja sirutage end, kõndige ringi või tehke midagi muud, mis teile meeldib. Lühikesed, sagedased pausid on tõhusamad kui pikad, harvad pausid.
• Kellaaeg: määrake kindlaks kellaaeg, mil olete kõige erksam ja keskendunum, ning planeerige oma lugemisseansid vastavalt sellele. Mõned inimesed on produktiivsemad hommikul, teised eelistavad õppida õhtul.

Täiendavate ressursside kasutamine

Õpikud ei ole alati kõige köitvam või ligipääsetavam teabeallikas. Lugemise täiendamine muude ressurssidega võib parandada teie arusaamist ja pakkuda materjalile erinevaid vaatenurki. Uurige neid täiendavaid ressursse:

• Veebivideod: paljud õppevideod selgitavad keerulisi mõisteid selgelt ja lühidalt. Otsige videoid mainekatest allikatest, nagu Khan Academy, Coursera või edX.
• Õppejuhendid: mõne õpikuga on kaasas õppejuhendid, mis sisaldavad kokkuvõtteid, praktilisi küsimusi ja muid kasulikke ressursse. Need juhendid võivad olla väärtuslik vahend teie arusaamise tugevdamiseks.
• Veebifoorumid: osalege oma kursusega seotud veebifoorumites või arutelurühmades. See võimaldab teil esitada küsimusi, jagada ideid ja õppida teistelt õpilastelt.
• Raamatukogu ressursid: kasutage oma raamatukogu ressursse, sealhulgas raamatuid, artikleid ja andmebaase. Raamatukoguhoidjad aitavad teil leida asjakohaseid materjale ja navigeerida uurimisprotsessis.
• Professori tööaeg: osalege oma professori töötundidel, et esitada küsimusi ja saada selgitusi keeruliste mõistete kohta. Teie professor võib anda väärtuslikke teadmisi ja juhiseid.

Ülevaatus ja tugevdamine

Õpiku ühekordsest lugemisest piisab harva, et ainest täielikult aru saada. Regulaarne läbivaatamine ja tugevdamine on pikaajalise säilitamise jaoks hädavajalikud. Rakendage neid ülevaatusstrateegiaid:

• Vahede kaupa kordamine: vaadake materjal üle aja jooksul suurenevate intervallidega. See aitab tugevdada teie arusaamist ja vältida unustamist.
• Harjutusküsimused: vastake praktilistele küsimustele või täitke ülesandeid, et testida oma teadmisi ja teha kindlaks valdkonnad, kus vajate täiendavat ülevaatamist.
• Mälukaardid: looge mälukaarte võtmeterminite, definitsioonide ja mõistete meeldejätmiseks. Mälukaardid on kaasaskantav ja tõhus viis materjalide ülevaatamiseks liikvel olles.
• Materjali õpetamine: selgitage materjali kellelegi teisele või looge oma teadmiste jagamiseks esitlus. Õpetamine on võimas viis enda arusaamise tugevdamiseks.
• Ühendage eelnevate teadmistega: seostage uus materjal sellega, mida juba teate. See aitab integreerida teabe teie olemasolevasse teadmiste raamistikku ja muudab selle meeldejätmise lihtsamaks.