Lugemise säilitamise parandamine on ülioluline oskus õpilastele, spetsialistidele ja kõigile, kes soovivad õppida ja kasvada. Üks tõhusamaid strateegiaid arusaamise ja meeldejätmise suurendamiseks on aktiivne tekstiga tegelemine, esitades õigeid küsimusi. Õigete küsimuste esitamise teadmine muudab passiivse lugemise aktiivseks läbimõeldud protsessiks, mis viib materjali sügavama mõistmiseni ja parema säilitamiseni.
Miks küsitlemine parandab lugemisoskust?
Küsimise tehnikad suurendavad lugemise säilitamist, sundides teid teksti üle kriitiliselt mõtlema. Selle asemel, et teavet passiivselt absorbeerida, töötlete ja analüüsite seda aktiivselt. See aktiivne kaasatus tugevdab ühendusi teie ajus, muutes teabe meeldejäävamaks.
Kui esitate küsimusi, loote sisuliselt dialoogi autoriga. See dialoog aitab teil selgitada ebaselgusi, vaidlustada eeldusi ja ühendada uut teavet olemasolevate teadmistega. Lõppkokkuvõttes viib see sügavama ja püsivama mõistmiseni.
Lisaks julgustab küsitlemine tuvastama teksti põhiideed ja toetavad üksikasjad. See põhikomponentide tuvastamise protsess on oluline tõhusa kokkuvõtte tegemiseks ja hilisemaks meeldetuletamiseks.
Küsimuste tüübid, mida lugemise ajal esitada
Lugemise ajal saate esitada mitut tüüpi küsimusi, et parandada oma arusaamist ja meeldejäämist. Need küsimused võivad ulatuda lihtsatest täpsustavatest küsimustest keerukamate analüütiliste päringuteni.
Täpsustavad küsimused
Täpsustavad küsimused on mõeldud teksti põhitähenduse mõistmiseks. Need küsimused keskenduvad sageli tundmatute terminite määratlemisele või keeruliste mõistete selgitamisele. Nende küsimuste esitamine aitab luua tugeva aluse edasiseks mõistmiseks.
Täpsustavate küsimuste näited on järgmised:
- Mida see sõna tähendab?
- Kas saate seda kontseptsiooni lihtsamalt selgitada?
- Mida autor selles lõigus öelda tahab?
Järeldusküsimused
Järeldusküsimused nõuavad ridade vahelt lugemist ja järelduste tegemist tekstis esitatud teabe põhjal. Need küsimused aitavad teil arendada kriitilise mõtlemise oskusi ja süvendada arusaamist autori sõnumist.
Järeldusküsimuste näited on järgmised:
- Mida autor selle väitega mõtleb?
- Mida saan järeldada tegelase motivatsiooni kohta?
- Mis on selle loo põhisõnum?
Hindamisküsimused
Hindamisküsimused kutsuvad teid üles hindama tekstis esitatud teabe paikapidavust ja asjakohasust. Need küsimused julgustavad teid kriitiliselt mõtlema autori argumentide üle ja kujundama oma arvamust.
Hindamisküsimuste näited on järgmised:
- Kas see argument on veenev?
- Millised on selle tõendi tugevad ja nõrgad küljed?
- Kuidas on see teave seotud minu enda kogemustega?
Ennustusküsimused
Ennustusküsimused hõlmavad juba loetud teabe põhjal, mis juhtub järgmisena. Seda tüüpi küsitlemine hoiab teid kaasas ja aitab teil aktiivselt jälgida autori mõttekäiku.
Ennustusküsimuste näited on järgmised:
- Mis saab loos edasi?
- Mida autor tõenäoliselt järgmises osas vaidleb?
- Kuidas seda kontseptsiooni praktikas rakendatakse?
Tõhusate küsimuste esitamise tehnikad
Õigete küsimuste esitamine ei puuduta ainult küsimuse tüüpi, vaid ka ajastust ja lähenemist. Siin on mõned tehnikad, kuidas lugemise ajal tõhusaid küsimusi esitada.
Lugege aktiivselt
Aktiivne lugemine hõlmab tekstiga tegelemist, tõstes esile peamised lõigud, tehes märkmeid ja esitades töö käigus küsimusi. See lähenemisviis aitab teil keskenduda ja tuvastada valdkonnad, kus vajate selgitusi.
Peatage ja peegeldage
Tehke lugemise ajal pause, et peatuda ja õpitu üle järele mõelda. Kasutage seda aega, et esitada endale küsimusi teksti peamiste ideede, toetavate detailide ja üldise sõnumi kohta.
Kirjutage oma küsimused üles
Hoidke märkmikku või kasutage digitaalset tööriista, et oma küsimused üles kirjutada, kui need tekivad. See aitab teil hoida end organiseerituna ja tagada, et vastate enne edasiliikumist kõigile oma küsimustele.
Otsige vastuseid
Ärge lihtsalt esitage küsimusi – otsige vastuseid. Kasutage tundmatute terminite ja mõistete uurimiseks sõnastikke, entsüklopeediaid ja muid ressursse. Arutage oma küsimusi teistega, et saada erinevaid vaatenurki ja arusaamu.
Kasutage SQ3R meetodit
SQ3R meetod on lugemise mõistmise tehnika, mis hõlmab küsitlemist, küsitlemist, lugemist, ettelugemist ja arvustamist. See struktureeritud lähenemisviis võib aidata teil esitada tõhusamaid küsimusi ja parandada lugemist.
SQ3R meetodi etapid on järgmised:
- Uuring: skannige teksti, et saada ülevaade peamistest teemadest ja ülesehitusest.
- Küsimus: muutke pealkirjad ja alampealkirjad küsimusteks.
- Loe: Lugege teksti aktiivselt, otsides vastuseid oma küsimustele.
- Rääkige: võtke põhipunktid oma sõnadega kokku.
- Ülevaatamine: vaadake üle oma märkmed ja mõelge õpitu üle.
Cornelli märkmete tegemise süsteem
Cornelli märkmete tegemise süsteem on struktureeritud viis märkmete tegemiseks, mis julgustab aktiivset küsitlemist ja järelemõtlemist. Jagage oma paber kolmeks osaks: märkmed, vihjed ja kokkuvõte. Lugemise ajal tehke põhiosas märkmeid. Kirjutage vihjete jaotisesse oma märkmetega seotud küsimused. Pärast lugemist tehke kokkuvõtte jaotise põhipunktid kokkuvõtlikult.
Küsimuste esitamise eelised
Lugemise ajal küsimuste esitamise eelised ulatuvad palju kaugemale lihtsalt arusaamise parandamisest. Küsitlemine suurendab kriitilist mõtlemist, soodustab aktiivset õppimist ja soodustab materjali sügavamat hindamist.
- Parem arusaamine: küsitlemine aitab teil tekstist sügavamalt ja täpsemalt mõista.
- Täiustatud säilitamine: aktiivne suhtlemine tekstiga muudab teabe meeldejäävamaks.
- Kriitilise mõtlemise oskused: küsitlemine julgustab teid teavet analüüsima, hindama ja sünteesima.
- Aktiivne õppimine: küsitlemine muudab passiivse lugemise aktiivseks ja kaasahaaravaks protsessiks.
- Sügavam tunnustus: küsitlemine soodustab autori töö paremat mõistmist ja väärtustamist.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Millal on parim aeg lugemise ajal küsimuste esitamiseks?
Parim aeg küsimuste esitamiseks on kogu lugemisprotsessi vältel. Alustage küsimuste esitamisega enne lugemise alustamist, et seada lugemise eesmärk. Jätkake lugemise ajal küsimuste esitamist, et selgitada mõisteid ja vaidlustada eeldusi. Lõpuks esitage pärast lugemist küsimusi, et õpitu üle vaadata ja järele mõelda.
Kuidas saada üle hirmust küsida “rumalaid” küsimusi?
Õppimise osas pole sellist asja nagu loll küsimus. Pidage meeles, et kõigil on erinev teadmiste ja arusaamade tase. Keskenduge oma õppimise teekonnale ja ärge kartke küsida selgitusi. Kui kahtlete endiselt, proovige kõigepealt oma küsimused kirja panna ja seejärel ise vastuseid otsida. Kui te ei leia vastuseid, ärge kartke kelleltki abi küsida.
Kas küsimistehnikaid saab kasutada igat tüüpi lugemismaterjalide puhul?
Jah, küsimistehnikaid saab rakendada igat tüüpi lugemismaterjalide puhul, alates romaanidest ja artiklitest kuni õpikute ja aruanneteni. Konkreetsed küsimused, mida te küsite, võivad olenevalt materjalist erineda, kuid aktiivse kaasamise aluspõhimõte jääb samaks. Kohandage oma küsitlusstrateegiat, et see sobiks teie lugemise konkreetse sisu ja eesmärgiga.
Kuidas on küsimine seotud kriitilise mõtlemisega?
Küsimine on kriitilise mõtlemise põhikomponent. Küsimusi esitades ei võta te teavet lihtsalt vastu. Te analüüsite, hindate ja sünteesite seda aktiivselt. See uurimisprotsess aitab teil materjalist sügavamalt mõista ja kujundada oma teadlikke arvamusi.
Mis siis, kui ma ei leia tekstist oma küsimusele vastust?
Kui te ei leia oma küsimusele vastust otse tekstist, kaaluge teiste ressursside uurimist. Lisateabe kogumiseks vaadake täiendavaid raamatuid, artikleid või veebisaite. Erinevate vaatenurkade ja arusaamade saamiseks võite oma küsimust arutada ka õpetajate, klassikaaslaste või valdkonna ekspertidega. Mõnikord on vastuse otsimise protsess sama väärtuslik kui selle leidmine.
